[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

iga <3:iga; os iga ja igat> ▪. Käib siin iga päev, iga(l) reede(l), iga(l) aasta(l). On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga}→ ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune

juht <20:juhu, .juhtu> juhtum, esinemisfakt, üksiksündmus, puhk, kord. Nim-s sageli parem .juhtum ▪: käesolev juht, parem: see, praegune juhtum. Mis juhul, millisel juhul? Paremal, halvemal, äärmisel juhul. {Vastasel juhul}→ muidu. Igal juhul kindlasti, kahtlemata, igatahes; igaks juhuks kindluse mõttes. Erand+juhtudel, üksik+juhtudel. Juhu+tulu, juhu+luuletus

lõtk <20:lõtku, .lõtku> liikumiseks tarvilik vaheruum; tehn võlli ja sellest suurema augu läbimõõdu vahe ▪. Lõtkuga ühendatud palgid teevad purde vetruvaks. Ajakavasse tuleb igaks juhuks mõned lõtkud jätta. Lõtkuga ist = lõtk+ist. Kolvi+lõtk, laagri+lõtk. Vrd ping